Kinnitatud sihtasutuse asutamisotsusega 02. juunil 2005.a,
muudetud AS Eesti Raudtee juhatuse 19.01.2007.a otsusega nr 171 ja
11.01.2010.a otsusega nr 307/2

 I ÜLDSÄTTED

1.1    Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Raudteekutsed (edaspidi “Sihtasutus”).
1.2    Sihtasutuse asutajaks on aktsiaselts EESTI RAUDTEE.
1.3    Sihtasutuse asukoht on Tallinn.
1.4    Sihtasutus on asutatud tähtajatult.

II EESMÄRK JA ÜLESANDED

2.1    Sihtasutus on loodud vara valitsemiseks ja käsutamiseks järgmistel eesmärkidel:

2.1.1    raudtee    valdkonna    kutsekvalifikatsioonide    omistamine    ning    kutsestandardite väljatöötamine ja arendamine;
2.1.2    kutse taotlejate täiendkoolituse korraldamine;
2.1.3    kutsete omistamisest laekuvate rahade haldamine.

2.2    Oma   eesmärgi   saavutamiseks   korraldab   Sihtasutus   p.   2.1.1   toodud   tegevusega   seotud raamatupidamist ja finantsaruandlust sealhulgas:

2.2.1    kutseeksamite tasude kogumine;
2.2.2    p 2.1.1 toodud tegevusest tulenevate kulude hüvitamine kutseeksameid läbiviivatele raudtee-ettevõtjatele;
2.2.3    töötasude   maksmine   AS   Eesti   Raudtee juurde   moodustatud raudtee   valdkonna kutsete andmist korraldava peakutsekomisjoni, kutsekomisjonide ja hindamiskomisjonide  liikmetele,   Sihtasutuse   töötajatele,   nõukogu  ja   juhatuse liikmetele.

III VARA JA FINANTSEERIMISALLIKAD

3.1    Sihtasutuse vara moodustub Sihtasutusele asutaja poolt vastavalt asutamisotsusele üle antud varast ja tegevusest saadavatest tuludest ja tehingutest ning muudest seaduslikest allikatest (s.h.annetused).
3.2    Sihtasutuse finantsvahenditeks on Sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmisest saadavad ja muud rahalised vahendid.
3.3    Sihtasutus on kohustatud oma vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest.
3.4    Sihtasutusele asutamisel üleantav raha kantakse Sihtasutuse arvelduskontole.  Sihtasutusele üleantava muu vara võtab vastu Sihtasutuse juhatus ning selle kohta koostatakse asjakohane akt. Kui vara üleandev isik soovib, sõlmib Sihtasutus temaga lepingu, milles lepitakse kokku kõigis vara üleandmise tingimustes.
3.5    Sihtasutus   valdab,   käsutab   ja   käsutab   vara   ainult   põhikirjas   nimetatud   eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks võib vara käsutada ja käsutada seadusega piiramata   ulatuses   majandustegevuseks.   Vara   käsutamise  ja   käsutamise   Üle   otsustavad Sihtasutuse nõukogu ja juhatus kooskõlas seaduste ja põhikirjaga.
3.6    Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
3.7    Sihtasutus ei või anda ega tagada laenu Sihtasutuse töötajatele, asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
3.8    Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut
3.9    Vara käsutamise ja käsutamise täpsema korra ning Sihtasutuse majandustegevuse läbiviimise korra kehtestab Sihtasutuse nõukogu oma otsusega.

IV JUHTIMINE

4.1    Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.
4.2    Nõukogu kavandab Sihtasutuse strateegilist tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
4.3    Nõukogul on kolm (3) liiget. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja juhatus enda otsusega.
4.4    Nõukogu liikmed vahvad endi hulgast esimesel koosolekul lihthäälteenamuse alusel nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.
4.5    Nõukogu liikmete (koosseisu) volituste tähtaeg on kolm (3) aastat. Nõukogu liikmete volitused pikenevad kuni uute nõukogu liikmete määramiseni.
4.6    Nõukogu liikmele makstakse tasu vastavalt asutaja juhatuse otsusele.
4.7    Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda juhatuselt erinevate aruannete koostamist ja esitamist.
4.8    Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks (1) kord kvartalis.  Kõigile  nõukogu  liikmetele  saadetakse vähemalt  seitse  (7)  kalendripäeva  enne koosoleku toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse kirjalikud kokkuvõtted kõikidest koosolekul arutatavatest küsimustest, samuti nõukogu otsuse projektid. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
4.9    Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt kaks koosolekul osalenud nõukogu liikmetest.
4.10    Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed.
4.11    Nõukogu  võib teha otsuse  koosolekut  kokku  kutsumata,  kui  otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Selleks saadab nõukogu esimees või juhatuse esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti kirja teel, määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem, kui nelikümmend kaheksa (48) tundi arvates kirja kättesaamisest, ega pikem, kui kolmkümmend (30) kalendripäeva  alates  otsuse projekti väljasaatmisest.  Tähtaegselt kirjalikult mittevastamine loetakse vastuhääletamiseks.
4.12    Nõukogu esimees esindab  Sihtasutust nõukogu otsuse alusel ja edasivolitamise õigusega vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega.
4.13    Nõukogu nõusolek (otsus) on vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase majandustegevuse raamest, s.h laenu võtmine ja võlakohustuse tagamine, osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus, sihtasutuse asutamine, mittetulundusühingu liikmeks astumine; kinnisasja, samuti registrisse kantud või kantava vallasasja võõrandamine ja koormamine
4.14    Nõukogu    liikmed    kannavad    vastutust    oma    kohustuste    mittekohase    täitmise    või täitmatajätmise eest seaduses sätestatud korras.
4.15    Juhatus on Sihtasutuse juhtimisorgan, mis juhibja esindab Sihtasutust.
4.16    Juhatusel on 1 (üks)  liige.   Juhatuse  liikmeks  ei   või  olla  nõukogu  liige või pankrotivõlgnik. Juhatuse volituste kestus on 3 (kolm) aastat.
4.17    Juhatuse liikme võib nõukogu igal ajal ja sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
4.18    Juhatuse liikme tasu suuruse ja selle maksmise korra määrab nõukogu.
4.19    Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ees. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kõhe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest.
4.20    Juhatus peab oma tegevuses järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu asjakohase otsuse alusel.
4.21    Juhatuse liige kannab vastutust oma kohustuste mittekohase täitmise või täitmatajätmise eest seaduses sätestatud korras.

V ÕIGUSVÕIME JA ÕIGUSTOIMINGUD

5.1    Sihtasutuse   õigusvõime   tekib   alates   Sihtasutuse   kandmisest   mittetulundusühingute   ja sihtasutuste registrisse.
5.2    Sihtasutust esindab tehingute tegemisel  juhatuse liige.

VI AUDIITOR

Audiitor(id) valitakse nõukogu poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt kuni 5 (viieks aastaks. Nõukogu võib audiitor igal ajal tagasi kutsuda. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab nõukogu.

VII ARUANDLUS

7.1    Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7.2    Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (edaspidi “majandusaasta aruanne”) ning esitab need audiitorile kontrollimiseks. Hiljemalt kolme (3) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitatakse majandusaasta aruanne nõukogule kinnitamiseks.
7.3    Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile kuue (6) kuu jooksul arvates majandusaasta lõpust.
7.4    Juhatuse Inge või nõukogu või nõukogu liige või muu õigustatud huvi omav isik võib nõuda, et kohus otsustaks Sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kõhus otsustab erikontrolli’ korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Erikontroll toimub seaduses sätestatud korras.
7.5    Sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta võib Sihtasutuselt seaduses sätestatud korras nõuda teavet selleks Õigustatud huvi omav isik.

VIII PÕHIKIRJA MUUTMINE

8.1    Põhikirja võib muuta üksnes Sihtasutuse asutaja.
8.2    Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb põhikirja muuta, kuid asutaja seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kõhus.
8.3    Asutaja võib põhikirja muuta järgides Sihtasutuse eesmärki.
8.4    Põhikirja   muutmine  jõustub   muudatuse   kandmisest   mittetulundusühingute  ja   sihtasutuste registrisse.

IX ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

9.1    Sihtasutuse lõpetamine toimub asutaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud juhtudel. Sihtasutus lõpetatakse, kui see ei täida talle asutaja poolt pandud põhikirjalisi eesmärke.
9.2    Sihtasutus võib olla ühendavaks või omandavaks Sihtasutuseks juhul, kui ühendatakse või omandatakse sihtasutus, mille tegevus on kooskõlas Sihtasutuse eesmärgiga.
9.3    Sihtasutuse lõpetamisel toimub Sihtasutuse likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.4    Sihtasutuse  likvideerijateks  on juhatus,  kui nõukogu  otsusega  ei   ole  ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kõhus.
9.5    Pärast  likvideerimismenetluse  köhast  kõigi   nõuete  rahuldamist  allesjäänud   vara   antakse viivitamatult üle asutajale.