Kinnitatud AS Eesti Raudtee peakutsekomisjoni poolt, 07.august 2018.a
Eesmärk:
Raudteevaldkonna töötajate kutsesobivuse nõuete vastavuse hindamine
Sisukord:
1. Mõisted.
2. Tõlgendused.
3. Üldsätted.
4. Nõuded eksami taotlejale.
5. Kutsekomisjon.
6. Kutseeksami läbiviimine.
7. Kutse omistamine ja kutsetunnistuse väljastamine.
8. Vastutus.
Lisad:
1. Nõutud ja soovitavad lisakutsed raudteetöötajatele*
2. Õigusaktide ning muude dokumentide loetelu, milliseid peavad tundma raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimisega seotud ametikohtadel töötavad töötajad*
3. AS Eesti Raudtee KA kutsekomisjonide tegevusstatuut
4. AS Eesti Raudtee KA kutsekomisjonide koosseisud
5. Raudtee-ettevõtete juures asuvate hindamiskomisjonide töökord *
6. AS Eesti Raudtee KA eksamiprotokolli vorm*
7. Proovitööd nõudvate raudteekutsealade loetelu
8. Proovitööde läbiviimise ja tegemise kord
9. Raudteetöötajate eksamiprotokollide registri vorm*
10. Ettevõtte kvalifikatsioonitunnistuse näidis*
* Märgistatud lisad lisatakse hiljem.
Reguleerivad dokumendid:
1. Raudteeseadus.
2. Raudtee tehnokasutuseeskiri.
3. Eesti Vabariigi töölepingu seadus.
4. Täiskasvanute koolituse seadus.
5. Kutseseadus.
6. AS Eesti Raudtee KA kutsekomisjonide tegevusstatuut.
Vastutus:
1. Kutsekomisjon ja sekretär
2. Hindamiskomisjoni esimees
MÕISTED
Kord – käesolev raudteeohutuse ja raudteeliiklusega seotud töötajate kutseeksamite korraldamise kord.
Kutse – tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum, mis omandatakse õppides ja vastaval kutsealal töötamisel.
Kutseala – samalaadsetel tööülesannetel ja tegevusel põhinev tegevusvaldkond.
Kutse – on antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kutse omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
Kutseeksam – hindamiskomisjoni tegevus töötajatele eksami korraldamisel ja kutsesobivuse hindamisel.
Kutse andmine – protsess, mille käigus isik tõendab oma kutse- ja erialase kompetentsuse taset ning kutseandja hindab selle vastavust taotletavale kutsekvalifikatsioonile ja annab välja kutsetunnistuse.
Kutsetunnistus – kutse omamist tõendav dokument.
Kutseoskusnõuded – nõuete kogum, mis sisaldab kutsealast tulenevaid nõudeid oskustele, teadmistele ja isikuomadustele.
Tööandja – ettevõtja, kui talle on antud tööandja õigused.
Töötaja – töölepingu alusel töötav füüsiline isik.
Kutse taotleja – isik, kes hindab oma oskusi ja teadmisi nõutavale tasemele vastavaks ning taotleb kutsestandardi kohast kutset.
Kutseandja (KA) – era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus, kelle tegevuse hulka kuulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus. KA tööorganiks on kutsekomisjonid.
Kutsekomisjonid – moodustatakse KA juurde tähtajatult töötajate, tööandja, kutse- ja erialaühenduste esindajatest taotlejatele kutsete andmiseks ja hindamiskomisjonide tegevuse üle järelevalve teostamiseks.
Hindamiskomisjonid – moodustatakse KA määratud raudtee-ettevõtte kutsekomisjoni juurde vastaval kutsealal pädevatest isikutest raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimisega seotud kutsetaotlejatele kutseeksamite korraldamiseks nende ettevalmistuse ning kutsesobivuse nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks.
TÕLGENDUSED
2.1. Juhul, kui esinevad vastuolud käesoleva korra ja selle juurde kuuluvate lisade tingimuste vahel, lähtutakse tõlgendamisel juhendi lisadest.
2.2. Käesolevas korras, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.3. Juhul, kui mingi käesoleva korra säte osutub Eesti Vabariigi seadustega või muude õigusaktidega vastuolus olevaks, ei mõjuta see ülejäänud käesoleva korra sätete kehtivust.
2.4. Eesti Vabariigi õigusaktidega vastuolus olev säte asendatakse sellisel juhul uue seadusejärgse sättega.
ÜLDSÄTTED
3.1. Käesolev kord reguleerib raudteetöötajate ettevalmistuse ning kutsesobivuse nõuetele vastavuse hindamist.
3.2. Kutsekomisjon annab kutse taotlejatele, kellel peavad olema kutsetunnistused lähtuvalt raudteeseaduse nõuetest või kes taotlevad kutset üleriigiliselt tunnustatud kuid õigusaktidega mittenõutud raudteealase kutsestandardi alusel. Nimekiri kehtivatest kutsestandarditest on avaldatud Kutsekoja kodulehel.
3.3. Taotleja atesteerimist kutseeksami korraldamisega viiakse läbi taotleja või tööandja algatusel kutsetunnistuse saamiseks, perioodiliseks teadmiste ja oskuste kontrollimiseks, kutsetunnistuse kehtivust mõjutavate olulise õigusaktide muutuse korral, samuti kutse- ja/või ametialaste nõuete rikkumise korral
NÕUDED KUTSE TAOTLEJALE
4.1. Kutsetunnistuse saamiseks vajalikud kutsesobivuse nõuded tulenevad kutsestandardist.
4.2. Kutse taotleja peab vastama kutseala kutsestandardiga kehtestatud nõuetele, sealhulgas:
4.2.1. olema vähemalt 18 aastane;
4.2.2. läbima eelneva tervise kontrollimise ning tema terviseseisund peab vastama kutsealale kehtestatud nõuetele;
4.2.3. omama kutsestandardis näidatud haridust ja töökogemust ning vastama standardis toodud isikuomadustele;
4.2.4. tundma käesoleva korra lisas 2 toodud dokumente ning muid õigusakte ning oskama rakendada oma teadmisi praktilises töös;
4.3. Enne eksamile tulekut peab olema tasutud eksamitasu.
4.4. Kutsetunnistuse saamiseks peab selle taotleja käesolevas korras sätestatud kutsesobivuse, teadmiste, oskuste ja kogemuste nõuetele vastavuse hindamiseks teostama proovitöö ning sooritama kutseeksami vastavalt kutsestandardi nõuetele.
4.5. Kutse- või ametialaste nõuete rikkumise toimepannud töötajat võib tööandja suunata täiendavale eksamile kirjaliku taotluse alusel.
4.6. Kutsetunnistuse taotleja peab oskama oma teoreetilisi teadmisi rakendada praktikas.
KUTSE- JA HINDAMISKOMISJON
5.1. Hindamiskomisjoni koosseisud kinnitab ja määrab pädevuse oma otsusega kutsekomisjon. Hindamiskomisjonide töökord on toodud käesoleva korra lisas 5.
5.2. Hindamiskomisjoni esimees võib olla kutsekomisjoni liige. Esimehe puudumisel on tema asetäitjaks volitatud selle valdkonna spetsialist, kelle pädevusse kuulub kutsetaotlejale antav kutse.
5.3. Kutse- ja hindamiskomisjonide tööorganiks on komisjoni koosolek.
5.4. Kutse- ja hindamiskomisjonid on otsustusvõimelised, kui komisjoni töös osaleb vähemalt kolm komisjoni liiget kellest vähemalt üks peab olema antava kutseala spetsialist. Otsused võetakse vastu häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks komisjoni esimehe hääl.
5.5 Kui hindamine toimub eksami vormis automaatse testimissüsteemi kasutamisel, mille puhul inimene hindamisse ei sekku, vaid fikseerib tulemusi, siis võib hindamiskomisjonil olla üks liige.
5.6 Hindamiskomisjoni liikmetest ei tohi üle ühe kolmandiku olla vahetult seotud antud hindamiseks või eksamiks ettevalmistava koolituse või väljaõppe korraldamisega ja üle ühe kolmandiku olla kutsetunnistust taotleva isiku tööandjaga samast asutusest, välja arvatud automaatse testimissüsteemi puhul.
5.7. Hindamiskomisjoni tööst võivad ilma volituseta osa võtta kõik kutsekomisjonide liikmed.
5.8. Kutsekomisjoni esimehel on, vajadusel, õigus kutsuda komisjoni koosolekutele täiendavalt teiste, vastava kutseala äriühingute, asutuste ning ettevõtete (näiteks Keeleinspektsiooni jne) spetsialiste.
5.9. Kutse- ja hindamiskomisjonide esimehed määravad kindlaks komisjonide koosolekute toimumise aja ja koha ning teatavad sellest komisjoni liikmetele vähemalt kaks nädalat enne komisjoni istungit.
5.10. Hindamiskomisjoni töövahenditeks on kutsekomisjoni poolt kinnitatud eksamiküsimused.
5.11. Hindamiskomisjoni otsus fikseeritakse komisjoni koosoleku protokollis, mille vorm on toodud käesoleva korra lisas 6. Protokoll vormistatakse ühes (1) eksemplaris. Protokollija määrab komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimees. Eriarvamused protokollitakse eriarvamusel olija taotlusel. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni koosolekust osavõtvad komisjoni liikmed.
5.12. Kutseeksamid korraldatakse raudteevaldkonna töötajatele vastavalt kutseandmise korrale
KUTSEEKSAMI LÄBIVIIMINE
6.1. Kutseeksam toimub üldjuhul eesti keeles. Vajadusel toimub kutseeksam vene keeles. Kõik eksamiga seotud dokumendid vormistatakse eesti keeles.
6.2. Kutseeksam koosneb, üldjuhul, proovitööst ja teooriaeksamist.
6.3. Raudtee keevitaja, tase 3 võib ühe eksamiga taotleda ainult ühte kompetentsi
6.4. Raudtee keevitusmeister, tase 5 peab iga keevituskompetentsi saamiseks sooritama raudtee keevitaja proovitöö ja eksami.
6.5. Hindamiskomisjon kontrollib kutsetunnistuse taotleja praktilise töö oskusi teooriaeksamile eelneva proovitöö sooritamise käigus. Proovitöö sooritamist eeldavad kutsealad on loetletud käesoleva korra lisas 7.
6.6. Proovitööd hindab kutsekomisjoni poolt tunnustatud ekspert. Proovitöö loetakse sooritatuks või mittesooritatuks. Töötajat, kes proovitööd ei sooritanud, teooriaeksamile ei lubata. Proovitöö sooritamise või mittesooritamise kohta koostab ekspert õiendi vastavalt vormile lisa 8.
6.7. Teoorieksam on kirjalik või suuline või nimetatud vormide kombinatsioon.
* Eksamipilet tasemel 2, sh osakutsetele ja kõikidele taseme 3 osakutsetele koosneb kümnest (10) küsimusest, millest vähemalt seitse (7) on erialalised.
* Eksamipilet tasemel 3 (v.a vedurijuhi abi, tase 3 ja rongikoostaja, tase 3,) kuni 2 valitava kompetentsiga ja kõikidele osakutsetele tasemel 4 koosneb üheteistkümnest (11) küsimusest, millest vähemalt kaheksa (8) on erialalised. Eksamipilet tasemel 3 3 valitava kompetentsiga koosneb kaheteistkümnest (12) küsimusest, millest vähemalt üheksa (9) on erialalised. Eksamipilet tasemel 3 4 ja enama valitava kompetentsiga, samuti vedurijuhi abi, tase 3 ja rongikoostaja, tase 3 eksamipilet koosneb kolmeteistkümnest (13) küsimusest, millest vähemalt kümme (10) on erialalised
* Eksamipilet tasemel 4, sh kuni 2 valitava kompetentsiga koosneb kaheteistkümnest (12) küsimusest, millest vähemalt üheksa (9) on erialalised. Eksamipilet tasemel 4 3 valitava kompetentsiga koosneb kolmeteistkümnest (13) küsimusest, millest vähemalt kümme (10) on erialalised. Eksamipilet tasemel 4 4 valitava kompetentsiga koosneb neljateistkümnest (14) küsimusest, millest vähemalt üksteist (11) on erialalised. Eksamipilet tasemel 4 5 ja enama valitava kompetentsiga koosneb viieteistkümnest (15) küsimusest, millest vähemalt kaksteist (12) on erialalised.
* Eksamipilet raudtee keevitusmeister, tase 5 koosneb 15 küsimusest, millest vähemalt 12 on erialased (olenemata sellest millist kompetentsi ta ise valdab, peab ta teadma kõigi kolme keevitusliigi tehnoloogiat ja lisaks veel rööbastee neutraliseerimist ja osaliselt ka teemehaaniku oskusi),
– Kui taotlejal on enne keevitusmeistri eksamit olemas kehtiv raudtee keevitaja kutsekvalifikatsioon(id) , siis antakse talle ilma proovitööta ja lisaeksamita vastav(ad) kompetents(id).
– kui taotleja soovib saada ainult ühe (või lisaks olemasolevale veel ühe) keevitaja kompetentsi, peab ta tegema selle keevitusliigi proovitöö ja tema teoreetilisi teadmisi kontrollitake keevitusmeistri eksamil
* Eksamipilet tasemel 5 ja 6 koosneb 15 küsimusest
6.8. küsimusega piletile vastamisel on maksimaalselt võimalik saada kümme (10) palli. Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav kogub vähemalt seitse (7) hindepalli, millest viis (5) on saadud erialalistele küsimustele vastamise eest. Juhul, kui eksamineeritav kogub kuus (6) hindepalli, millest vähemalt neli (4) on saadud erialalistele küsimustele vastamise eest, on hindamiskomisjonil õigus esitada talle kolm (3) lisaküsimust millest kaks (2) on erialalised. Kõigi kolme lisaküsimuse õigesti vastamise korral loetakse eksam sooritatuks.
6.9. Suurema arvu küsimusega piletile vastamisel on maksimaalselt võimalik saada nii mitu palli kui oli küsimusi. Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav kogub:
– 11 küsimuse korral kaheksa (8) hindepalli, millest kuus (6) on saadud erialalistele küsimustele vastamise eest;
– 12 küsimuse korral üheksa (9) hindepalli, millest seitse (7) on saadud erialalistele küsimustele vastamise eest;
– 13 ja 14 küsimuse korral kümme (10) hindepalli, millest kaheksa (8) on saadud erialalistele küsimustele vastamise eest;
– 15 küsimuse korral üksteist (11) hindepalli, millest üheksa (9) on saadud erialalistele küsimustele vastamise eest.
6.10. Juhul, kui eksamineeritav kogub 11 küsimuse korral seitse (7) hindepalli, millest viis (5) olid erialalised, 12 küsimuse korral kaheksa (8) hindepalli, millest kuus (6) olid erialalised, 13 ja 14 küsimuse korral üheksa (9) hindepalli, millest seitse (7) olid erialalised, 15 küsimuse korral kümme (10) hindepalli, millest kaheksa (8) olid erialalised, on hindamiskomisjonil õigus esitada talle 11-13 küsimuse korral 4 lisaküsimust millest kolm (3) on erialalised, 14-15 küsimuse korral 5 lisaküsimust millest neli (4) on erialalised. Kõigi lisaküsimuste õigesti vastamise korral loetakse eksam sooritatuks.
6.11. Hindamiskomisjoni esimees on kohustatud kõik kutseeksamiga seotud dokumendid (protokollid, õiendid jms) andma üle kutsekomisjoni sekretärile hiljemalt viie tööpäeva jooksul peale eksami läbiviimist.
6.12. Kõik kutseeksamid on tasulised.
KUTSE ANDMINE JA TUNNISTUSE VÄLJAANDMINE
7.1. Kutsetunnistuse väljaandmisega kinnitatakse kutse olemasolu ja töötaja suutlikkust tagada tema poolt osutatava teenuse kvaliteeti ja ohutust kutsetunnistusel märgitud tasemel.
7.2. Kutsetunnistuse väljaandmise korraldab kutsekomisjoni sekretär, kes:
7.2.1. peab arvestust korraldatud kutseeksamite kohta käesoleva korra lisas 9 toodud vormi kohaselt. Hindamiskomisjoni protokollide registrit peetakse digitaalselt.
7.2.2. korraldab vormikohase riikliku kutsetunnistuse õigeaegse kohaletoimetamise.
7.2.3. korraldab töötajale kutsetunnistuse kätteandmise. Tunnistuse kättesaamise kohta annab töötaja allkirja Hindamiskomisjoni protokolli koopiale.
7.3. Kutsetunnistus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:
7.3.1. töötaja ei ole mõjuva põhjuseta tähtaegselt sooritanud perioodilist kutseeksamit;
7.3.2. seadusandja on muutnud kutse alusdokumente ning õigusaktiga määranud kutsete ümbervormistamise kohustuse;
7.3.3. Raudtee tehnokasutuseeskirja ning muude õigusaktidega kehtestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise või tööalase ebakompetentsuse tuvastamise juhtudel korduseksamile suunatud töötaja ei sooritanud eksamit.
7.4. Taotleja kutseeksamiga seotud dokumente säilitatakse kutsekomisjoni sekretäri juures:
7.4.1. kutse- ja hindamiskomisjonide protokollid – viis (5) aastat,
7.4.2. eksamimaterjalid (täidetud testid, ettevalmistuslehed jms.) üks (1) aasta.
7.4.3. Peale ülaltoodud tähtaegade möödumist edastatakse protokollid kutset andvale organile ning eksamimaterjalid hävitatakse.
7.5. Ajutine kutsetunnistus.
7.5.1. Kuni riikliku kutsetunnistuse vormistamiseni võib töötaja asuda kutsele vastavale tööle kutsekomisjoni poolt töötajale väljastatud kutsekomisjoni protokollist tehtud väljavõtte alusel. Väljavõte protokollist asendab kutsetunnistust 60 päeva alates kutse omistamisest.
7.6. Kutse tõendamine tunnistuse kaasaskandmise nõude korral.
7.6.1. Raudteeliiklusega ja raudteeohutusega seotud töökohtadel, kus on ette nähtud kutsetunnistuse kaasaskandmine, võib tööandja väljastada sobivas formaadis ettevõttesisese tunnistuse, millele on kantud nõutava kutse andmist tõendava kutsetunnistuse number.
7.6.2. Tunnistus kehtib ainult tunnistuse väljastanud ettevõttes ning sellele võib kanda ka muid ettevõttele vajalikke andmeid.
7.6.3. Tunnistuse näidis on toodud käesoleva korra lisas 10.
VASTUTUS
8.1. Töötajad, kelle kohustuseks on käesoleva juhendiga sätestatud nõuete täitmise korraldamine ja kontrollimine, kannavad distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust käesolevast korrast tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase ja -õigeaegse täitmise eest.
8.2. Kutsekomisjoni esimees vastutab komisjoni töökorra ja asjaajamise eest: komisjoni koosolekute kokkukutsumine, kutseeksami toimumise aja, koha jm kutseeksamiga seonduva info teatavakstegemine, kutsekomisjoni koosoleku protokollide vormistamine, taotlejale komisjoni otsusest õigeaegne teatamine, kutsetunnistuse üleandmine ning muude käesolevast korrast tulenevate kohustuste õigeaegne ja nõuetekohane täitmine.
LISA 1: Nõutud kutsed raudteetöötajatele
Vastavalt raudteeseadus § 34 lg 4 ja § 36 peavad kutsetunnistust omava alljärgnevad raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad töötajad:
- Jaamakorraldajad
- Rongi- ja manöövridispetšerid
- Raudteeliikluse korraldajad
- Turvangu- ja sideseadmete mehaanikud ja montöörid
- Pöörmeseadjad
- Rongikoostajad
- Vagunijärelevaatajad
- Teemontöörid- ja meistrid
- Kaubarongisaatjad
- Vagunipidurdajad
- Signalistid
- Vedurijuhi abid
- Defektoskoopia operaatorid
- Raudtee eriveeremijuhid
- Reisirongi klienditeenindajad
Nende erialade töötajatel peavad olema järgmised kutsekvalifikatsioonid:
- Jaamakorraldaja liinil, kus on kasutusel automaatblokeering – raudtee liikluskorraldaja tase 4.
- Jaamakorraldaja liinil kus on kasutusel poolautomaatblokeering- raudtee liikluskorraldaja tase 4.
- Jaamakorraldaja liini kus on kasutusel kombineeritud teeblokeering – raudtee liikluskorraldaja tase 4
- Jaamakorraldaja liinil. kus on kasutusel automaat- ja poolautomaatblokeering – raudtee liikluskorraldaja tase 4
- Jaamakorraldaja liinil, kus on kasutusel automaat- ja poolautomaatblokeering ning kombineeritud teeblokeering – raudtee liikluskorraldaja, tase 4.
- Jaamakorraldaja liinil, kus on kasutusel automaat- ja poolautomaatblokeering ning kombineeritud teeblokeering ja ühe saua süsteem – raudtee liikluskorraldaja, tase 4.
- Jaamakorraldaja liinil, kus on kasutusel automaat- ja poolautomaatblokeering ning kombineeritud teeblokeering ja ühe veduri ja ühe saua süsteem – raudtee liikluskorraldaja, tase 4.
- Jaamakorraldaja liinil, kus on kasutusel ühe veduri või ühe saua süsteem – raudtee liikluskorraldaja, tase 4.
- Rongidispetšerid – raudtee liikluskorraldaja tase 5.
- Manöövridispetšerid – raudtee liikluskorraldaja tase 4
- Raudteekorraldajad – raudtee liikluskorraldaja tase 6.
- Turvangu- ja sideseadmete montöörid – raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik tase 2
- Turvangu- ja sideseadmete elektrimehaanik – raudtee turvanguseadmete mehaanik tase 4
- Turvangu- ja sideseadmete vanem elektrimehhaanikud – raudtee turvanguseadmete mehaanik tase 5
- Turvangu- ja sideseadmete jaoskonna juhataja, tema asetäitja – raudtee turvanguseadmete mehaanik tase 6
- Pöörmeseadjad, signalistid – raudtee liikluskorraldustöötaja tase 2
- Rongikoostaja abid, vagunipidurdajad – rongikoostaja tase 2
- Rongikoostajad ja kaubarongisaatjad – rongikoostaja tase 3
- Vaguniülevaataja-remontija, – vagunijärelevaataja tase 3
- Vagunijärelevaataja vabastamata brigadir – vagunijärelevataja tase 4
- Sillameistrid – raudtee sillameister tase 5
- Teemontöörid – raudtee teemehhaaniku abi tase 2
- Teemontöörid tööjuhid (brigadirid) – raudtee teemehhaanik tase 4
- Teemeistrid, osakonnajuhatajad – raudtee teemehhaanik tase 5
- Eriveeremijuht, dresiinijuht, raudteel liikuvate autode ja ekskavaatorite juhid, teemasinate juht – eriveeremijuht – tase 4.
- Vedurijuhi abi, kes ei tööta manöövrijuhina – vedurijuhi abi tase 2
- Vedurijuhi abi, kes töötab ka manöövrijuhina – vedurijuhi abi tase 3
- Rongikoostaja (kaubarongisaatja), kes täidab vedurijuhiabi kohustusi jaamavahele väljasõitmisel – rongikoostaja tase 3
- Rööbaste defektoskopistid – defektoskoopia operaator tase 2 ja
- Veeremi defektoskopistid – defektoskoopia operaator tase 2 ja 3
- Defektoskoopia meister ja labori juhataja – defektoskoopia operaator tase 4.
Peale eelpool toodud erialade on võimalus taotleda veel järgmisi kutsekvalifikatsioo
- Veeremiremondilukksepp I – raudteeveeremi lukksepp tasemed 2 ja,3
- Veeremiremondilukksepp II – raudteeveeremi lukksepp tasemed 3. ja 4
- Veeremiremondilukksepp II- mootorrongide hoolduse ja remondi tehnik tase 4
- Raudtee teehooldemasinate hooldus ja remonditööline – raudteeveeremi mehaanik tase 3
- Veeremi remondi meister, vanemmeister – raudteeveeremi mehaanik tase 5
- Vagunite ja veoveeremi THP meister – raudteeveeremi mehaanik tase 5.
- Elektri- ja kontaktvõrgu elektrimontöör – raudtee-elektrik tase 3
- Elektri- ja kontaktvõrgu elektrimontöör – raudtee-elektrik tase 4
- Elektri- ja kontaktvõrgu meister, elektrimehaanik – raudtee-elektrik tase 5
LISA 3: AS Eesti Raudtee KA kutsekomisjonide tegevusstatuut
LISA 4: AS Eesti Raudtee KA kutsekomisjonide koosseisud
LISA 7: Proovitööd nõutavate raudteekutsealade nimekiri:
- Vedurijuhi abi tase 2 ja tase 3
- Raudtee eriveeremijuht tase 4
- Defektoskoopia operaatori abi tase 2
- Defektoskoopia operaator tase 3 ja tase 4
- Raudtee keevitaja tase 3
- Raudtee keevitusmeister tase 5
- Raudtee sillameister, tase 5
- Raudtee teemehaanik tase 3, tase 4 ja tase 5
- Raudtee teemehaanik tase 3 osakutse sillatööline tase 3
- Raudtee teemehaanik tase 4 osakutse mullatööde tööjuht
- Raudtee teemehaanik tase 4 osakutse rihtimis- ja tõstetööde tööjuht
- Raudtee teemehaanik tase 4 osakutse tee järlevaataja
- Raudtee teemehaanik tase 5
- Raudtee turvanguseadmete nooremmehaanik tase 2
- Raudtee turvanguseadmete mehaanik tase 4 ja tase 5
- Raudtee-elektrik tase 3 tase 4 ja tase 5
- Raudteeveeremi lukksepp tase 3 ja tase 4
- Raudteeveremi hooldustehnik tase 4
- Raudteveeremi mehaanik tase 3
- Vagunijärelevaataja tase 3
- Rongikoostaja tase 3
- Veoveeremi turvanguseadmete mehaanik tase 4